Põhiprobleemid
"Vaimus" oli põhiprobleemiks hirm. Hirm ja teadmatus.
Pea kogu raamatu vältel oli Helena vaimu ees hirmul. Ta ei näinud asju selgelt ning kohati kujutas enesele nii mõndagi ette. Hirm pimestas ta. Teda näris pidevalt tahtmine saada rohkem teada ja just seesama teadmatus põhjustas hirmu. Niipea, kui ta oli vaimu isiku kindlaks teinud, kadus ka hirm ning algas raamatu rahulik jutustav osa (enne seda kohati hüplev, kõik liikus kulminatsiooni - kõige HIRMSAMA koha - suunas).
Lisaks supernaturaalsele olid probleemideks ka suhted vanematega. Helena isa oli lahkunud juba siis, kui naine oli pisike plika ning ema oli pärast uue mehega abiellumist Helenast kaugeks jäänud. Naine tundis end reedetuna ja üksikuna. Suhe poiss-sõbra Kristjaniga oli just luhta läinud. Raamat algaski ju probleemiga - Helena otsis üksindust, et põgeneda Kristjani-draama eest. Vanaema kummitavas majas jäid igapäevased probleemid kõrvale ning hakkas toimuma midagi hoopis eriskummalist.
"Mängult on päriselt" raamatus käsitleti paljusid erinevaid probleeme.
Miku jaoks oli suur osa tema elust koolikiusamine. Kool oligi tema jaoks piinakamber, sest tuli muretseda paljalt sellepärast, kuidas jõuda klassist klassi ilma sinikateta. Mikk ei olnud tavaline laps, tal oli Aspergeri sündroom. Selle tõttu oli tema käitumine sageli kummaline ning raamat lahkas seda põhjalikult. Tema ütlused ja tegemised (eriti kalduvus püromaaniale) aitavad seda lugejal paremini mõista.
Raamat keskendub palju meie ühiskonna probleemidele. Tänavalastele, invaliididele, nendele, kes elavad vaesuses. Keskendub sellele, kuidas poliitikud eiravad tegelikult enda ümber toimuvat (pikalt on räägitud valimistest ja sellest, kui tobedad need tegelikult on).
Kõige rohkem puudutab raamat aga suhteid. Miku ja Saša sõprussuhet, seda, mis tekkis vaid mõne päevaga, kuid jäi Sašale meelde kogu eluks. Reetmist ja usalduse kuritarvitamist. Mirjami ja Vilma ning Jarksi sõprust.
Pea kogu raamatu vältel oli Helena vaimu ees hirmul. Ta ei näinud asju selgelt ning kohati kujutas enesele nii mõndagi ette. Hirm pimestas ta. Teda näris pidevalt tahtmine saada rohkem teada ja just seesama teadmatus põhjustas hirmu. Niipea, kui ta oli vaimu isiku kindlaks teinud, kadus ka hirm ning algas raamatu rahulik jutustav osa (enne seda kohati hüplev, kõik liikus kulminatsiooni - kõige HIRMSAMA koha - suunas).
Lisaks supernaturaalsele olid probleemideks ka suhted vanematega. Helena isa oli lahkunud juba siis, kui naine oli pisike plika ning ema oli pärast uue mehega abiellumist Helenast kaugeks jäänud. Naine tundis end reedetuna ja üksikuna. Suhe poiss-sõbra Kristjaniga oli just luhta läinud. Raamat algaski ju probleemiga - Helena otsis üksindust, et põgeneda Kristjani-draama eest. Vanaema kummitavas majas jäid igapäevased probleemid kõrvale ning hakkas toimuma midagi hoopis eriskummalist.
"Mängult on päriselt" raamatus käsitleti paljusid erinevaid probleeme.
Miku jaoks oli suur osa tema elust koolikiusamine. Kool oligi tema jaoks piinakamber, sest tuli muretseda paljalt sellepärast, kuidas jõuda klassist klassi ilma sinikateta. Mikk ei olnud tavaline laps, tal oli Aspergeri sündroom. Selle tõttu oli tema käitumine sageli kummaline ning raamat lahkas seda põhjalikult. Tema ütlused ja tegemised (eriti kalduvus püromaaniale) aitavad seda lugejal paremini mõista.
Raamat keskendub palju meie ühiskonna probleemidele. Tänavalastele, invaliididele, nendele, kes elavad vaesuses. Keskendub sellele, kuidas poliitikud eiravad tegelikult enda ümber toimuvat (pikalt on räägitud valimistest ja sellest, kui tobedad need tegelikult on).
Kõige rohkem puudutab raamat aga suhteid. Miku ja Saša sõprussuhet, seda, mis tekkis vaid mõne päevaga, kuid jäi Sašale meelde kogu eluks. Reetmist ja usalduse kuritarvitamist. Mirjami ja Vilma ning Jarksi sõprust.